Saag 2

Proovides korrata edu Keila jõel, sai sinna veel korra mindud. Ilm oli pilves, silmapiiril oli näha vihma. Aeg-ajalt müristas kauguses - äiksepilved liikusid ringi. Samas kohale jõudes oli seal õnneks kuiv. Hakkasin liikuma samast ristteest Keila poole.

Juba teises kohas oli võtmine. Viskasin landi, keegi võttis aga tuli kohe lahti. Viskasin teist korda. Sama lugu. Viskasin kolmandat korda. Jälle võttis. Ja midagi jäi otsa. Hakkasin teda enda poole tirima. Sain juba päris kalda ligi. Siis ta tõmbas korra, nägin helkivat selga, ja tuli lahti. Kadunud. Rohkem visates enam keegi seal kohas landi vastu huvi ei tundnud.

Liikusin edasi. Samas kolmandas või neljandas kohas paarsada meetrit edasi oli teine võtmine. Ja seekord jäi kala ka otsa. Haug number 2. Pikkust 49cm, samas tundub eelmisest kalast kõhnem. Või voolujoonelisem.
Asukoht on siis sama.

Peale seda kala mõtlesin et proovin veel. Äkki saan veel ühe. Sihtisin risti üle jõe. Aga läks pikaks. Panin kiiresti piduri peale aga hilja. Lant lendas vastaskalda põõsasse. Tõmbasin. Kindlalt kinni, keeranud ennast ümber jämeda oksa. Olukord tundus lootusetu. Tõmbasin siis tamiilist, tugevamini ja tugevamini. Lõpuks pinn, tamiil katkes ja olin oma esimesest landist ilma jäänud. Mis teha. Aga ta tõi mulle kaks kala. RIP lant.